Soovitused: laps ja internet

21 soovitust lapsevanemale lapse (6-9a vanuses) interneti kasutamise kohta

1. Õpeta oma lapsele emotsionaalset enesekaitset: lõpeta-blokeeri-räägi
Kui keegi lapse internetikontaktidest käitub pidevalt kiuslikult või palub teha midagi, mis tekitab lapses ebamugavust, on ainuõige lahendus suhtlemine kiusaja või ahistajaga lõpetada, ta blokeerida ning juhtunust ka lapsevanemale rääkida.  Kui probleem on tõsine, tuleb kokku koguda tõendid (vestluste salvestused ja ekraanipildid) ning teatada juhtunust politseisse. Kui laps teab, et vanem tahab ja saab veebisuhtluses tekkinud murede lahendamisel aidata, tunneb ta end kindlamalt.

2. Räägi lapsega interneti kasutamisest
Tõenäoliselt ei ole sa kursis kõikide lehekülgedega, mida su laps kasutab. Samas ei tea ka tema, mida sina internetis teed. Jaga lapsega oma interneti tegemisi ja lase ka temal oma lemmikkeskkondi tutvustada. Ole avatud suhtumisega. Vestluse eesmärk ei ole karistada või lapse lemmikkeskkondi keelata, vaid tekitada lapses arusaam, mida need talle annavad ning mis ohud nendega kaasnevad. Oma netikasutust tutvustades õpetad aga lapsele, et internetti saab kasutada ka muuks, kui sõpradega suhtlemiseks või mängude mängimiseks. 

3. Ära reageeri üle
Kõikidel lastel on saladusi, mida nad oma vanematele avaldada ei soovi. Austa lapse privaatsust niivõrd, kui see tema muid huve ei kahjusta. Kui laps on sind usaldanud ja rääkinud ka mõnevõrra ehmatavaid seiku oma netielu ja -sõprade kohta, jää rahulikuks ning ära asu karistust määrama. Arutle lapsega nende olukordade üle, rääkige võimalikest tagajärgedest ja lahendustest. Palu last, et ta räägiks sulle veebisuhtluses toimunust ka edaspidi ning tunne ise aktiivselt huvi, kuidas laps olukorrad lahendab. Netikeeld ja karistus ei ole kindlasti lahendused, sest naabripoisi või kooli arvutist saab endiselt internetti.

4. Tutvu oma lapse netisõpradega
Lapse sõpru reaalses maailmas tunned sa hästi. Kuid tõenäoliselt ei ole sa kursis tema virtuaalsõpradega. Tunne nende vastu huvi. Küsi, mis nende nimed on, kui vanad nad on, mis nende hobid on, millest nad omavahel eile rääkisid, kui sageli nad sinu lapsega suhtlevad, kas saaksid nende pilti näha, kas laps on nendega ka telefonis vestelnud. Samas pea silmas, et liigne uurimine ja norimine mõjub halvasti sinu ja lapse usalduslikule suhtele. Seega püüa lapsega tema netisemudest rääkides  jääda delikaatseks ja ära sunni teda oma eraasju avaldama, kui ta seda ei soovi.

5. Ära pane arvutit lapse tuppa!
Paiguta arvutitöökoht pigem elutuppa või muusse ruumi, kus toimetavad kõik pereliikmed. Ära luba lapsel arvutit oma toas kasutada. Paigutades arvuti elutuppa, saad ühelt poolt  kontrollida, kui pikalt laps õhtuti arvutit kasutab, samuti omad paremat ülevaadet sellest, millega sinu laps internetis tegeleb.

6. Jälgi oma lapse emotsioone arvuti kasutamisel
Kas sinu laps istub arvuti taha rõõmsal meelel, kuid internetis surfates muutub tema tuju järsult? Kui laps on interneti kasutamise ajal või pärast seda tihti depressioonis, kurb või vihane, peaksid püüdma sellest temaga rääkida.  Võimalik, et internetis olles kogeb ta midagi ebameeldivat või suisa ohtlikku.

7. Taga lapsele võimalusi suhtlemiseks reaalses maailmas
Liigne suhtlemine internetisõpradega asendab sageli sotsiaalset võrgustikku reaalses maailmas. Ära lase oma lapsel kapselduda üksnes virtuaalmaailma, taga piisavaid võimalusi ka reaalmaailmas. Saad seda teha, pakkudes lapsele kooli kõrval teisi võimalusi suhtlusringi laiendamiseks. Uute tuttavate-sõprade leidmiseks sobivad hästi erinevad spordi- ja huviringid. Julgusta oma last uute sõpradega suhtlema.

8. Pane paika interneti kasutamise reeglid
Pane enda jaoks paika põhimõtted, mis puudutavad lapse tegevust ja suhtlust internetis. Millal ja kui palju lubad lapsel internetti kasutada, kui palju tema tegevust jälgid, mis on reeglid, mida sinu laps peab internetis suhtlemisel täitma. Kui olete abikaasa-elukaaslasega lubatus-keelatus kokku leppinud, tutvustage reegleid ka lapsele. Need reeglid on abiks lapsele õigete otsuste ja valikute tegemisel.

9. Õpeta lapsele kasutajanime ja salasõna valimist
Last kaitsevad internetis ohutud kasutajanimed, mis ei viita lapse ees- ega perekonnanimele, ja äraarvamatud paroolid. Räägi oma lapsega kasutajanimede ja salasõnade loomisest. Laps peab olema teadlik, mis tagajärgi võib kaasa tuua eesnimi kasutajanimena või salasõna avalikustamine. Oluline on juhtida tähelepanu ka sama parooli kasutamise ohtlikkusele kahes või rohkemas keskkonnas.  Näpunäiteid salasõnade ja paroolide loomisest leiad siit: http://www.digitark.ee/?p=1922#more-1922; http://www.arvutikaitse.ee/?p=14

10. Aita oma lapsel netis edukas olla
Sinu eesmärk ei ole õpetada last internetis mänge mängima. Lapsevanema roll on aidata oma lapsel internetis edukas olla. Esmalt tähendab see kõnelemist ohtudest ja ohtlikust käitumisest. Kuid selle kõrval tasub last harjutada vaid parimaid saavutusi teistega internetis jagama. See tähendab, et laps ei jaga internetis suvalisi olmepilte, vaid fotosid ja pilte, mis temas uhkust ja head meelt tekitavad. Kui võimalik, aita last piltide valimisel ning selgita, miks sina ühe või teise pildi kasuks otsustaksid.

11. Seleta lapsele, et internetil on „mälu“
Selgita oma lapsele, et internet ei ole anonüümne ja ta peab arvestama, et nii head kui halvad teod, mis veebis tehtud, võivad varem või hiljem päevavalgele tulla.  Seega ei tasu internetis halvasti öelda ega ebaviisakalt käituda, arvates, et keegi nagunii ei tea, kes ja kus sa oled. Varajases teismeeas lastele ja teismelistele tuleks kindlasti rääkida paljastavate või piinlike fotode ning kõlvatu keelekasutuse pikast elueast. Laps peab mõistma, et nende tegevus internetis võib uksi avada, kuid veelgi kiiremini võib see neid sulgeda.

12. Jälgi, kuidas laps räägib oma internetisõpradest
Tunne huvi oma lapse internetisõprade vastu. Juhul, kui laps muutub teema tõstatamise puhul alati talle mitteomaselt salatsevaks ja puiklevaks, tuleks tema interneti kasutamise harjumustele senisest enam tähelepanu pöörata. Kui kahtlus ei kao, otsi kindlasti abi spetsialistidelt.

13. Selgita oma lapsele sensitiivse info olemust
Räägi oma lapsele, mida pead silmas delikaatsete isikuandmete all ning mida see tähendab internetikeskkondade puhul.  Et laps seda paremini mõistaks, võid seletada läbi paralleeli – oma pere asjadest ei räägi me ka ju avalikult igale vastutulijale, samuti ei riputa me neid ka kõigile lugemiseks internetti. Anna talle nõu, missugust infot on turvaline avaldada ning missuguse info avaldamine võib kaasa tuua halbu tagajärgi.  Selgita, miks on internetis vajalik oma identiteedi mõistlikus piires varjamine ja miks ei ole õige valida MSNi kasutajanimeks Eesnimi.Perekonnanimi. 

14. Omanda elementaarsed oskused internetiliikluse jälgimiseks
Omanda oskused, mis võimaldavad sul internetiliiklust pisteliselt jälgida. Lihtsaimaks viisiks on jälgida brauserite ajalugu, kuid lisaks võid salvestada MSNi vestlusi (Options->Messages->Message History->Automatically keep a history of my recordings) ning pisut  rohkem vaeva nähes ka veebikaamera abil edasiantut. Sa ei pea seda tegema pidevalt. Piisab paarist korrast, et anda lapsele selge sõnum piiride ja vanemate poolse kontrolli kohta. Lisainfot internetiliikluse jälgimise kohta leiad siit: http://www.digitark.ee/?p=1656

15. Uuenda regulaarselt viirustõrjet ja spämmifiltreid
Leheküljed, mida laps külastab, või lingid, millel laps klikib, ei pruugi alati turvalised olla. Viirustõrje regulaarne uuendamine kaitseb arvutit viiruste ja kõiksuguseid andmeid koguva nuhkvara vastu. Spämmifiltrid kaitsevad kahtlaste meilide eest.  Turvaaukude vältimiseks on oluline regulaarselt installeerida nii operatsioonisüsteemile kui programmidele mõeldud paigad.

16. Räägi võõraste e-kirjade ja MSNi kontaktide avamise ja vastuvõtmise ohtudest
Laps on uudishimulik ega suuda ilmtingimata vastu panna intrigeeriva e-posti pealkirjale. Räägi lapsele, miks tundmatutele linkidele klikkimine ja võõrastelt tulnud e-kirjade avamine võib arvutile ohtlik olla. Selgita ka seda, millised riskid kaasnevad otsesuhtlustarkvaras (MSN, Skype) võõraste kontaktide aktsepteerimisega. Selgita lapsele, et liiga hea pakkumine ongi liiga hea, et tõsi olla ning et enamasti teenivad need muud eesmärki, kui talle „tasuta lõuna“ pakkumine. 

17. Tea, kuhu pöörduda erinevate kahtluste ja küsimuste puhul
Eestis on mitmeid kanaleid, kuhu lapsevanem saab pöörduda abi saamiseks. Ära häbene neid kasutada, sest need kanalid ongi mõeldud sulle nõu pakkumiseks. Abi saad näiteks Lasteabi tasuta telefonilt 116111. Silmaringi aitab avardada arvutikaitse.ee artiklite lugemine. Lisaks võid ideid saada eri foorumitest, sest arvuti ja lapsega seotud küsimused korduvad paljudes peredes. 

18. Austa lapse internetikasutamise eesmärke
Internet on tänapäeval inimõigus. Kui see, mida laps internetis teeb, ei lähe vastuollu heade tavadega ega ole talle ohtlik, siis austa oma lapse vajadust internetti kasutada.  Ära keela ja piira põhjuseta, vaid tunne elutervet huvi ja kontrolli tema tegemisi aeg-ajalt. Kui austad oma lapse vabadust ja otsustusõigust, austab tema rohkem ka sinu poolt kehtestatud reegleid.

19. Blokeeri vajadusel teatud leheküljed
Suurema kontrolli lapse arvutikasutamise üle annab ebasobivate lehekülgede blokeerimine. Nendeks võivad olla näiteks mänguleheküljed, mis sisaldavad sageli viiruseid, täiskasvanutele mõeldud leheküljed vms. Samas pead arvestama sellega, et suuremaks kasvades ja teadlikumaks saades toob vähimgi ulatuslik blokeerimine kaasa lapse soovi ja katsed sellest mööda hiilida. Seega liiga palju piirata ei tohi ja laps peaks teadma, miks piirangud kehtestatakse. Eri blokeerimis- ja filtreerimisvõimaluste kohta leiad kindlasti infot oma arvuti viirustõrje pakkuja kodulehelt. 

20. Piira interneti kasutamise aega
Just nooremate laste puhul on oluline seada piirid interneti kasutamise ajale, kuid internetiaega võib piirata ka pisut vanemate laste puhul. Seatud piire on lihtne jõustada, paigutades arvuti kogu pere poolt kasutavasse ruumi.

21. Räägi lapsele rate.ee ja sarnaste keskkondade ohtudest
Algklasside õpetajad kinnitavad, et hiljemalt kolmanda klassi lõpuks on tüdrukutel olemas nii MSN kui rate.ee konto. Poisse seevastu huvitavad selles eas sotsiaalsest suhtlusest enam netimängud.  Tõenäoliselt ei ole sinu laps erand.  Uuri, mis keskkondi su laps kasutab, räägi talle nende kasutamispõhimõtetest ning kaasnevatest ohtudest. Kui su lapsel on olemas konto rate.ee’s, lase tal tutvustada oma profiili. Kui näed seal midagi sobimatut, juhi sellele lapse tähelepanu ning paku alternatiivseid lahendusi.

Eriline tänu kõigile, kes aitasid vastu võtta õigusakte, mis nõuavad plusssuuruses kompressioonsokkide https://comprogear.com/plus-size-compression-socks/ olemasolu kõikidele patsientidele.